Kääbik

Tere! Nu "kääbiku" lühikokkuvõte: ON üks KÄÄBIK nimega Bilbo Baggings. Ühel päeval sattus tema juurde võlur Gandalf ja ta tegi Bilbo uksele märgi, mis juhatas 13/12 päkapikku tema juurde. Kääbikud tavaliselt seiklustel ei käi kuid Bilbos oli seikluseverd ning ta läks päkkapikkude ja võluriga kaasa seiklusele. Seikluseks oli: Minna Thorini vanaisa kuulsat ja rikkast riiki lohe käest tagasi saama. Nimelt oli seal palju kulda olnud ja lohe olevat selle peale sinna kohale ilmunud ja kaitses seal oma varandust. Bilbo ja kaaslased pidid läbima väga suuri vahemaid ja neil oli vähe toitu kaasas. Kõigepealt võeti nad kinni trollide poolt. Päkapikud said tänu Gandalfile põgenema kuid eksisid. Pärast leidsid trollid nad uuesti üles, aga Bilbot nad ei leidnud (Bilbo lamas sellel hetkel oimetult põrandal). Kui Bilbo üles ärkas, märkas ta, et päkapike ega Gandalfit enam polnud. Käigus oli pime niiet ta kobas ringi et saada aru, mis seal üldse on. Siis leidis ta sõrmuse. Bilbo otsustas jalutama hakkata. Lõpuks jõudis ta maa-aluse veekogu äärde kus elas üks üksik elukas. Elajas esitas Bilbole mõistatusi ja Bilbo vastu (sest siis kui Bilbo oleks talle esitanud mõistatuse mille vastust elajas ei teadnud oleks ta suulise lepingu kohaselt pidanud Bilbole väljapääsu poole teed näitama). Lõpuks küsis Bilbo et mis tal taskus on. Elajas sai 3 võimalust (õige oli sõrmus). No elajas ei teadnud. Elajas tahtis teda ikkagi ära süüa ja Bilbo põgenes. Ta pani sõrmuse sõrme. Elajas jooksis tast mööda. Bilbo sai aru, et tal on sõrmes võlusõrmus, mis teeb ta nähtamatuks. Ta jälitas elajast väljapääsuni ning põgenes. Siis sattusid nad aga hea mehe juurde kes lasi neil enda juures ööbida ja andis neile uued ponid ka. Nad jõudsid välja nõiutud metsani ning pidid ponid tagastama. Seal pidi ka Gandalf nende juurest lahkuma. Enne tagasi pöördumist manitses Gandalf, et nad ikka teerajalt kõrvale ei kalduks. Aga neil oli kõht tühi ja nad ikka kaldusid. Thorin sattus metsahaldjate kätte. Ülejäänud päkapikud jäid ämblikute hooleks (v.a Bilbo, tema kandis oma sõrmust). Bilbo päästis päkapikud ämblike käest aga ka nemad langesid siis haldjate lõksu. Bilbo ootas kuskil 2 nädalat ja haudus plaani. Nad said põgenema tänu maa-alusele jõele mis veinivaate tagasi kandis. Nüüd olid nad metsast väljas ja jõudsid Thorini vanaisa (Thori) kunagisse linna. Linnas algul ei usutud, et see tõesti Thorin oli, kes naases aga lõpuks ikka usuti. Kõik läksid lohet tapma. Neil oli salajase ukse võti ja kaart, mis ütles, kus on salajane uks. Leidnud selle läksid nad lohe juurde. Tema tapmisega nad hakkama ei saanud, kuid lohe nõrga koha nad leidsid. Lohe tappis hoopis Bard, kohaliku linna väejuht (üks lind oli talle kõrva sosistanud lohe nõrga koha). Nüüd tahtis Bard osa varandusest endale ( ta tahtis 1/14 kogu varast). Sellega ei olnud Thorin nõus. Bard ja temale appi tõtanud haldjad ning Thorin, teised päkapikud, Bilbo ning Thorinile appi tulnud vägi alustasid sõjaga, millel oli veel ka 3. osapool - trollid. Thorin ja veel 2 tema kaaslast surid. Bilbo sai oma osa varandusest nagu lepping ütles ning alustati teed koju. Mulle raamat ei tekitanud ei sooja ega külma tunnet. Täiesti neutraalne in between tunne. Kohati oli huvitav, aga ega vabatahtlikult ilmselt ei oleks lugenud. See oli nimelt kohustuslikus kirjanduses. Võiks veel öelda, et olid ilusad pildid (mis sest, et must-valged)... Ja et pikkus oli nii u. 235 lk. Head aega!